Ülo Pärnitsa idee kasumi maksustamise kohta paneks tegema libainvesteeringuid ja tooks kaasa palju vaidlusi maksuametiga, kardavad ettevõtjad ja maksueksperdid.
- NG Investeeringute suuromanik Jüri Käo ütles Pärnitsa idee peale, et jõukad või vähekindlustatud inimesed ei ole ettevõtete tulumaksu ettepanekute tegemisel objektiivsed. Foto: Raul Mee
Mainor ASi nõukogu esimees Ülo Pärnits tegi ettepaneku, et Eesti võiks kahe aasta jooksul investeerimata kasumit maksustada 25%. Pänitsa idee eesmärk on sundida ettevõtteid otsima uusi ärivõimalusi ja investeerima, kuid see ei leia erilist poolehoidu.
NG Investeeringute suuromanik Jüri Käo ütles Pärnitsa idee peale, et jõukad või vähekindlustatud inimesed ei ole ettevõtete tulumaksu ettepanekute tegemisel objektiivsed. Ta lisas, et kapitalimaksudel on kõige destruktiivsem mõju investeeringutele ja seda eriti väheatraktiivsetes riikides. „Ettevõtluse maksukeskkonna stabiilsus on väärtus omaette, eriti välisinvesteeringute seisukohalt,“ sõnas Käo.
Ka Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis on Pärnitsa ettepaneku suhtes ettevaatlik. „Sellise muudatuse praktiline rakendus tundub mulle hirmutav, sest maksuamet peab hakkama kontrollima ja ettevõtjaga vaidlema, kas kasum on nii-öelda õigesti investeeritud või mitte,“ ütles ta.
Lehise arvates võiks pigem alustada nendest ettevõtetest, kes on oma kasumid peakontorile välja laenanud. Nende korralekutsumiseks pole Lehise sõnul vaja isegi seadust muuta, kuna toetav kohtupraktika on olemas. „Vaja on ainult tegutseda,“ ütles ta.
Turg moonduks
Essentia Capital partneri Peeter Piho sõnul oleks Pärnitsa idee rakendamisel keeruline teha kindlaks, mida loetakse investeeringuks ja mida mitte. Investeeringuna saab tema sõnul võtta ka kontol seisvat raha, mis võib minna näiteks põhivarasse tehtava investeeringu tegemisel tagatisdeposiidiks. Samuti võib Piho sõnul lugeda investeeringuks hoiustamist intressi teenimise eesmärgil. Ta nentis, et praegune negatiivne intressimäär paneb küll hoiuse kui investeeringu kummalisse valgusse, kuid lisas, et ega seadusega saa keelata ebaõnnestunud investeeringut.
Tasub teada
Ülo Pärnitsa maksuettepanek
Selle asemel, et kehtestada 15% ettevõtluse tulumaks, võiks hakata maksustama kasumit, mida ettevõtted pole kahe aasta jooksul välja võtnud.
Maksumäär oleks 25%.
Eesmärk oleks sundida ettevõtteid investeerima. Kui investeerimissoovi pole, võtaksid ettevõtted dividende välja ja maksaks selle pealt tulumaksu.
Erandkorras võiks maksuamet perioodi kahelt aastalt pikendada.
Peale investeeringu definitsiooni kindlaks tegemist on Piho sõnul keeruline silma peal hoida, kas seadust täidetakse. „Kindlasti mõeldaks välja hulgaliselt võimalusi maksustamise mõttest möödahiilimiseks ning päris- ja libainvesteeringute olemuse üle peetavatest vaidlustest saaks omaette tööstusharu,“ ütles ta. Näiteks tekitab Piho sõnul küsimusi investeeringuna soetatud vara, mis mõne aja pärast edasi müüakse. „Kas müügist saadud rahaga algab uus kaheaastane maksuvabastus?“ küsis ta.
Piho sõnul ei pruugi maksude optimeerimise eesmärgil vägisi tehtud investeering ettevõttele kasu tuua. „Halvemal juhul võib see viia terveid majandusharusid puudutavate moonutuste tekkimiseni, millest ei ole pikk tee ka suurema kriisini,“ ütles ta.
Piho lisas, et ettevõtte tulumaksuvabastus on toiminud 15 aastat ja see on üks väheseid selgeid konkurentsieeliseid, mis Eestil on. „Iseasi on, et riik ei ole suutnud või tahtnud selle maksurežiimi mõttest massilise möödahiilimise vastu midagi ette võtta,“ ütles ta. Nimelt kandivad tema sõnul rahvusvahelised ettevõtted juba aastaid kontsernisiseste laenude ja muude skeemide kaudu sadu miljoneid kasumit sentigi maksmata välismaale.
Analüüsi vaja
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor sõnas, et maksusüsteemi muudatused on teema, kus on ilma põhjaliku analüüsita raske pädevat vastust anda.
Ta nentis, et Eestis on praegu investeerimisaktiivsus madal ja selline maksumeede võiks senistes uute projektide tasuvusarvutustes majanduse jaoks kaasa tuua positiivseid muutusi. Negatiivse poole pealt muutuks aga maksusüsteemi administreerimine keerukamaks. „Tekiks täiendav motivatsioonitegur „investeerida“ kallitesse sõidukitesse või tegeleda „loova“ raamatupidamisega,“ leidis Nestor.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.